Sunday, July 5, 2015

Mõtteterad: mõtteterad eluks

Mõtteterad eluks. Milleks siis veel, eksole? Igaljuhul mõtlesin, et panen kirja need mõtted ja mõtteterad, mis on mulle kõige tähendusrikkamad olnud ja mis on seda siiani. Mõned uued, mõned vanad.
Nimelt juhtusin nii eile kui täna võrdlemisi juhuslikult päris headele mõtetele-mõtteteradele ja seeläbi otsustasin, et teen selleteemalise postituse: panen kirja lõigud, mis vähemalt minu jaoks on olnud sellised, mis on lühidalt kokku võtnud teatud hoiakuid millest ise lähtun ja lähtunud olen. Õigupoolest kipub olema nii, et alguses on hoiak ja alles siis leidub sellele vastav mõttetera, aga vahel harva ka vastupidi: leiad mõtte(tera), mis hakkab väga meeldima ning muutub seejärel teatavaks orientiiriks. Ehk leiate ka endale siit mõne hea mõtte või sõnastuse. Paljud või enamus on kahjuks või õnneks inglise keeles. Niisiis, alustagem. Mõni neist on küllaltki lihtne, aga leian, et lihtsuses peitub võlu.

Neli-viis mõttetera: teatav raamistik 
millest võiks minu arvates elus lähtuda. Ehk kõige olulisem:
#1: "If it's not fun it's not worth it!" - Tiina
- miski, mis jäi kunagi väga-väga ammu silma Tiinalt (kes teab, see teab:)), ehkki ma ei mäleta enam, et mis kontekstis.

Järgmine LEMMIK:
#2: "Don't be afraid to express your opinions, but don't be surprised when they are challenged."
- mul ei jätku sõnu kirjeldamaks kui oluline see mõte mu meelest on!

Kolmas mõte on Nietzschelt raamatust "Nõnda kõneles Zarathustra":
#3: "Te polnud veel otsinud ennastki: ja juba leidsite minu. Nõnda on kõigi uskujatega, ja seepärast maksab iga uskumine nii vähe!
Nüüd ma käsin teid kaotada mind ja leida ennast; ja alles siis, kui te mind kõik olete ära salanud, tahan teile tagasi tulla." - Friedrich Nietzsche

Et mitte liiga tõsiseks minna, siis peab minu arvates asja juurde kuuluma ka selline mõttetera:
#4: "Not the bees! AHHHHHHH Ahgarbulagabah my eyes! my eyes! my beautiful eyes! AHHHHHHHH! AHHHHHHHhhhurgh!"

Ja viies:
#5: "I can live with doubt and uncertainty and not knowing. I think it is much more interesting to live not knowing than to have answers that might be wrong." - Richard Feynman


***
Tunne iseennast!
See lihtne mõte on oluline mu meelest kolmel tasandil (kaasajatingimustele kohandatuna):
1) tea, et puht evolutsiooniliselt kipuvad inimesed end ühel või teisel viisil petma, asju vastavalt kas ilusamaks või koledamaks mõtlema jne - tunne iseennast ja püüa nii enda kui teiste suhtes olla maksimaalselt aus ja oluline on seda teadvustada!
2) et ilmselt igaüks meist end ilmselt mingilgi määral petab, siis on oluline leida teatav tasakaal: vahel on nt kasulik olla optimistlikum.
3) tuleb olla avatud: tihtilugu kipume end petma asjades, mis pole üldse meie rida. Näiteks tegeleme A-ga, mis on vastandiks nt B-le ja oma vaatenurga tõttu kipume ehk B-d mõttetuks või vähemoluliseks pidama, samal ajal kui keegi teine B-seisukohalt võib vastupidi arvata. Püüdkem näha end igas olukorras ja mida vastandlikumad need on, seda parem, seda rohkem laieneb meie mõistmishorisont. Nõnda on elu huvitavam ja miski ei saa meile liiga teha, sest mida võõram ja ootamatum olukord, seda rohkem on sealt õppida. Selle kohta käib muidugi ütlus: lihtne öelda, raske teha. Aga, jah.


***
Kunagi üks sõber heitis mulle ette, et ma olla liialt otsustamatu ses mõttes, et huvitavad nii paljud asjad ja nii mõndagi jääb pooleli, kusjuures see oli aastaid tagasi ja pärast seda on veel nii mõnigi muutus lisaks tulnud. Omamoodi oli tal õigus, teisalt aga mitte. Sarnaselt on ka hiljem öeldud ja tegelikult heas mõttes muiatud nt mu raamaturiiulit vaadates: "Hämmastav, et sa viitsid nii palju erinevaid asju "vabatahtlikult" lugeda!?!"
Üldiselt on mul üsna ükskõik mida keegi arvab, oluline on endaks ja oma huvide juurde jääda, kuid oma iva muidugi asjas on. Lisaks veel see, et need, kes kellelegi kellegi teise eluviisi ette heidavad, tihtilugu neil endal on - olgem ausad - oma eluga mingi probleem (seda naljalt ei juhtu, et ma ühe inimese elustiili peaksin kuidagi õigemaks või valemaks - eeldusel, et inimene on vähegi heatahtlik ja ei ole ohtlik: minu pärast tegelgu millega tahes, igaühel on selleks ju õigus ja vabadus:) - ja mitte, et mul enda eluga üldse probleeme ei oleks vms). Ja siit tuleb teatav paradoks: praegu kritiseerin ju mina kellegi teise öeldut - ja tõttöeldes on mul pisut halb seda teha, aga jätsin terviku huvides selle mõttekäigu siiski sisse. Teisalt tuleb aru saada: üks asi on millestki rääkida, teine asi on räägitusse liialt kinni jääda. See selleks.

Igaljuhul isegi kui kõik või palju millega elu jooksul tegeled ja millest huvitud ei osutu n-ö praktilises-materiaalses mõttes teab-mis kasulikuks, siis sellegipoolest annavad need teadmisi ja teatavat 'teoreetilist elukogemust'. Ütlen ausalt, et tänu sellele aastaid-aastaid lugemisele ja "kõigest" huvitumisele... - see teeb elukogemuse (vähemalt minul) niivõrd palju rikkamaks!
Nt pärast Richard Dawkinsi "The Ancestor's Tale'i" lugemist vaatasin puid ja kasvõi taldrikul olevat kanakoiba teise pilguga: sel kõige on oma evolutsiooniline minevik, kõik on miljonite-miljonite aastate jooksul omamoodi "põhjusega" selliseks arenenud ja: siin ma nüüd olen ja vaatan seda täieliku imestusega! Kui ma ei eksi, siis Einstein on selle kohta öelnud, et see on teatav "uus religioossus", mis tuleb teatavast teaduslikust imestusest, ja seda on väljendanud paljud teadlased (Carl Sagan, Neil deGrasse Tyson, Lawrence Krauss, Richard Dawkins "Science is the Poetry of Reality", jne): teadmised ja teatav refleksioon paneb elu teisiti vaatama. Juba ainuüksi seetõttu leian, et mis ka ei juhtuks, elu on olnud väärt elamist: olen näinud, kogenud ja läbi elanud ja mõelnud ja tunnetanud asju, millest aastasadade eest ei osatud undki näha - milline õnn see ju tegelikult on!

Sellega (ja trenniga) seoses sattusin hiljuti vaatama seda videot ja video lõpust jäi kohe kõrva järgnev lõik:
If you were not embarrassed at the persion you were last year you are not learning and not growing enough. 
- ja kes saab eitada isikliku arengu olulisust, eksole? Jällegi: pole minu asi öelda kuidas keegi peaks elama, aga minu enda vaatepunktist on see suht elamata elu kui pole sihte ja eesmärke, ei õpita pidevalt juurde ja elatakse lihtsalt päevast päeva ja kui ei toimu ka vastavat muutust.
Jälle enda kohta: absoluutselt iga aasta-paariga olen alati päris palju juurde õppinud, et aasta-paari-tagust iseennast ei tunneks enam äragi. Muidugi ei ole välistatud, et olen lihtsalt niivõrd rumal, et alati ON mida õppida ja mis tundub arengu ja õppimisena - AGA siiski õpin ja arenen:)
- see on niisiis mõttetera, mis on mu meelest heaks näiteks ja õigustuseks neile, keda ehk kritiseeritakse tänapäeva kohta liigses "vaimsuses" ning sedalaadi inimesed saavad öelda: lugedes ja mis tahes vaimses töös ma arenen ja muutun. Jah, vahel tuleb see millegi arvelt ja tegelikult on see luksus, aga ka see on täiesti omamoodi väärtus. Üldiselt leian, et lihtsustatuna öeldes materiaalsus-vaimsus võiks olla tänapäeval tasakaalus - nii on lihtsalt lihtsam ja ükski äärmus pole vast hea.

Edasi miski, millega ma väga nõustun ja mida olen siin blogis ka varem maininud:
The greatest form of violence against another human being is not seeing the brilliance in them.
- sorri, aga see on mu meelest paganama oluline mõte!
Mitte, et ma ise oleksin sellele vastupidiselt käitunud, aga olen näinud kuidas teised käituvad ja kui ohtlik ja ebavajalik see tegelikult on. Osho kirjutab ühes raamatus "eitamise ihast" vms - et lihtsam on öelda "ei!" ja et see annab egole jõudu midagi/kedagi eitada jne - mul oli seda pisut raske mõista, sest olen alati suur kõige ja kõigi jaataja olnud, alati nii iseendasse ja teistesse uskunud ning see on tulnud täiesti loomulikult.
Lõppeks on tehtud ju mitmeid uuringuid kus nt laste õppetulemus on oluliselt parem kui neisse suhtutakse algusest peale suure toetuse ja usuga, et nad saavad hakkama. Arvan, et sama käib kõigi kohta. Tervemõistuslik kriitika on muidugi alati teretulnud.

***
Lõpetuseks midagi ilusat. Mõned postitused tagasi mainisin (pisut ümbersõnastatuna) seda lauset raamatust A Course in Miracles:
ALL Souls are Beautiful.
- This single thought, held firmly in the mind, would save the world.

ning täna sattusin lausele mis on justkui selle tähenduseks:
Salvation of the world depends on me.
- Here is the statement that will one day take all arrogance away from every mind.

- pisut idealistlik, aga mu meelest hea mõte ja ehk õpetab vastutust: Mis tunne Sul oleks kui ühtäkki vastutaksid mitte ainult iseenda, vaid kõigi eest? - kui võtaksid sedalaadi asja julgelt iseenda peale, oleksid nõus olema eeskujuks, siis... - vat see näitab mu meelest teatavat isiksuse terviklikkust. ACIM-ist olen lugenud ka sellist ilusat lõiku (lk 69 & 71):
"The truly helpful are invulnerable, because they are not protecting their egos and so nothing can hurt them. [...]
Love does not conquer all things, but it does set all things right." 
Ei ole see raamat (ACIM) just 100% minu jaoks, kohati liialt religioosne (õigemini mitte raamat ei ole liialt religioosne, vaid mina kui lugeja olen liialt ateistlik:)), kuid peaaegu igal leheküljel on ilusaid lõike ja kui see "Loveability" mõttes ümber sõnastada, siis üllatavalt asjalik tekst, ehkki teps mitte kõigega ma seal ei nõustu (reaalsust tahetakse liialt illusiooniks muuta ja et "elu on mujal", minu arvates pigem vastupidi: elu on siin!).
Aga "Loveability" on raamat, millest tahaks endiselt siia ühel hetkel kokkuvõtte teha, sest seal raamatus leidus minu jaoks päris palju häid mõtted. Seoses vaimsuse või spirituaalsusega (teeb vist sama välja) sattusin vahepeal ühele päris heale definitsioonile:
Spirituality has been defined as the aspect of humanity that refers to the way individuals seek and express meaning and purpose and the way they experience their connectedness to the moment, to the self, to others, to nature, and to the significant or sacred (Puchalski et al., 2009). 
tsitaat pärineb ehk pisut kummalisest allikast: Clinical Journal of Oncology Nursing, February 2015, Vol. 19, No.1; lk 99-100 (jajah, loen-lehitsen ja huvitun väga erinevatest asjadest ja ka sedalaadi asju on kätte sattunud:D). Hea definitsioon mu meelest.

Lõpetuseks paar videot mis on mu meelest päris hea sisuga (esimene räägib sellest, et kui elu tundub liialt lühike, siis ilmselt oleme ise selle liialt lühikeseks elanud (see käib muide (ka) minu enda kohta) - video pealkiri muide mu meelest pisut eksitav):


Ja teine:

Selleks korraks kõik. Tõin siin postituses ära mõned mõtted ja mõtteterad mis on mulle endale lemmikuteks osutunud ja ehk meeldib mõni ka Teile:)
Endale tundub, et postitus tuli pisut ligadi-logadi, aga ju järgmine tuleb juba parem.
Cheers ja nautige suve!

No comments:

Post a Comment