One thing the science of willpower makes clear is that everyone struggles in some way with temptation, addiction, distraction, and procrastination. These are not individual weaknesses that reveal our personal inadequacies - they are universal experiences and part of the human condition.- Kelly McGonigal "The Willpower Instinct" (lk 15, epub versioon)
Keegi meist pole ideaalne ja kõigil meil on arenguruumi; kusjuures see, et me pole "ideaalsed", see teebki meist Inimesed suure I-tähega. Eesmärk on säilitada Inimlikkust, kuid - nagu eelmises postituses öeldud - avardada inimese potentsiaali. Ma ei räägi sugugi mingisugusest müstilisest "jõust" new-age stiilis, vaid lähenen asjale 100% teaduslikult ja nõnda, et igat fakti on võimalik ise järele kontrollida ja soovi korral enese peal katsetada. Selles postituses võtame vaatluse alla Kelly McGonigali raamatu "The Willpower Instinct: How Self-Control Works, Why It Matters, and What You Can Do to Get More of It" (2013), et mõista tahtejõu aluseid, ja siis vaatame juba edasi.
Vaimu kasvatamine on nii füüsilises kui vaimses mõttes väga lai teema!
Selles postituses keskendun ennekõike tahtejõu neurobioloogiale ja seletan, miks tahtejõud võiks olla üks paremaks ja kõige laiemas mõttes terviklikumas inimeseks olemise alustalasid.
Inimese aju
Mis eristab meid teistest loomaliikidest (olgem ausad: oleme samuti loomad - ja sestap tundkem ühtekuuluvust teiste loomadega!:))? Ilmselt "lihtsaim" vastus on: aju! Ennekõike see piikond, mida nimetatakse inglise keeles prefrontal cortex (osa otsmikusagarast ehk frontal lobe'ist):
See piirkond on miski, mis teeb inimesest inimese, on evolutsiooni käigus viimasena arenenud (eriti viimase u 2 miljoni aasta jooksul; võrdpildiks: meie planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana!) ning on oluliselt suurem kui teistel loomadel. Seal leiavad aset n-ö "kõrgemad funktsioonid" (higher functions) nagu planeerimine, kujutlusvõime, empaatia, aga ka abstraktne mõtlemine ja keerulisemad mõttekäigud, jne. See on põhjus, miks me ei pea ellu jäämiseks toetuma küüntele ja hammastele, vaid suudame lahendada keerukaid probleeme mõistuse abil; ühtlasi peitub selles ajupiirkonnas põhjus, miks me diivanil lesimise asemel oleme võimelised püsti tõusma ja nt füüsilist trenni tegema või millegi edasi lükkamise asemel oleme võimelised kohe selle kallale asuma. Uuringud on näidanud, et need lapsed kes on võimelised planeerima ja kiusatustele (nt maiustused) vastu astuma ("oota viis minutit ja saad ühe asemel kaks maiustust!") on ülejäänud elu jooksul keskelt läbi edukamad - sest neil on kannatust ja tahtejõudu.
Lühidalt: selles ajupiirkonnas peitub tahtejõud, ja see on miski, mida on võimalik treenida!
Nimetatud piikond jaguneb meid huvitavate põhifunktsioonide poolest kolmeks ja Kelly McGonigal on neid oma raamatus nimetanud järgnevalt:
I will - võimaldab sul nt trenni teha või millegi kallal vaeva näha, selle asemel et tegutsemist vältida ja lihtsalt laiselda.
I won't - võimaldab öelda "ei!" implussidele nagu seda on nt sõidu ajal tekstisõnumi lugemisest keeldumine. Need määravad läbimõeldud tegutsemise "jah" ja "ei".
I want - võimaldab sul meeles pidada suuremat eesmärki, mida sa tegelikult tahad.
Erinevate tegevuste ajal aktiveeruvad ajus erinevad piirkonnad.
Fight or flight vs Willpower
Aju ürgne osa aktiveerub nn fight-or-flight ehk ohu olukorras, mil meil ei jää muud üle kui oma elu eest võidelda või põgeneda. Hiljem välja arenenud otsmikusagar lülitub välja, et vältida kriitilisel hetkel liigset mõttepausi ("Hmm, kas ja kust poolt põgeneda? Või ehk hoopis rünnata?"), ning ürgsemad-vahetumad ajupiirkonnad võtavad üle: pulss kiireneb, aju ning keha täitub vere ja vere kaudu hapnikuga, energiavarud täienevad ning oleme valmis tegutsemiseks. Samas: otsese ohu puudusel osutub säärane reaktsioon sisuliselt ressursi ja energia raiskamiseks ning sedalaadi hetkedel ei pruugi me alati kuigi ratsionaalselt käituda (ratsionaalsusega seotud piirkond ajus on sisuliselt välja lülitatud).
Nii kummaline kui see ka pole: stress ja säärane fight-or-flight situatsioon on laiemas mõttes tahtejõu vastand! Stress mitte ei kasvata, vaid kurnab organismi. Jah, stress võib olla ka kasulik, kuid vaid vaid mõõdukas koguses - stress on kasulik kui see on asja eest. Samuti pole kasulik tänapäeval tihti esinev liigne mugavus: ja inimene muutub nõrgaks ja harjub sellega: teatav õpitud abitus.
Veelgi enam: halvas mõttes stressiga on tihtilugu seotud ka nt: magamatus, depressioon, ärevus, jne - see kõik kurnab organismi. Meie aga tahame olla terved, ja seda nii kehalt kui vaimult!
Kaks 'mind'
Vahel on tunne, et oleme iseendaga pahuksis ja meis peitub justkui mitu isiksust. Üks võimalus on seda seletada ühelt poolt meie ürgsema "mina" ja tungide ning teiselt poolt teadvustatuma "mina" vastuoluna: keha ja evolutsiooni käigus välja kujunenud instinktid ütlevad üht, ratsionaalne mõistus aga ehk hoopis midagi muud. Kuidas sellises olukorras käituda ja millist rolli mängib siinkohal tahtejõud?
Enesekontroll: tee paus ja planeeri!
"Tunne iseennast!" - ja tundes iseennast oskad end ka paremini kontrollida. McGonigali sõnutsi:
Self-control is a better predictor of academic success than intelligence (take that, SATs), a stronger determinant of effective leadership than charisma (sorry, Tony Robbins), and more important for marital bliss than empathy (yes, the secret to lasting marriage may be learning how to keep your mouth shut). If we want to improve our lives, willpower is not a bad place to start.End paremini kontrollides - oma tegude ja mõtete üle reflekteerides - saavutad ka kontrolli oma tahtejõu üle. See kõik vajab planeerimist: otsmikusagarat.
Kui fight-or-flight response tuleneb ennekõike välistest asjaoludest, siis selle vastand - tahtejõud ja enesekontroll ning teadvustatud käitumine - tuleneb pigem meie sisemusest. Kui selle üle põhjalikumalt järele mõelda saame aru kui oluline ja loogiline see tegelikult on - väga palju algab meist endist!
See on ühtlasi põhjus miks räägitakse nt meditatsiooni heast mõjust, jne. Tahtejõudu ja valmisolekut keskendumist vajavateks tegevusteks annab ka enne keskendumist tegevustele pühendumist rahulikult sisse-välja hingamine (u 4-6 korda minuti jooksul).
Hingamine
Sisse hingates pulss vähehaaval kiireneb: kopsud täituvad hapnikuga, vereringlus kiireneb, jne; välja hingates pulss pisut aeglustub. See on kasulik ja tarviklik, et meile antud juhul olulist ajupiirkonda aktiveerida.
Füüsiline treening ja raamatusoovitus
Mõõdukas füüsiline treening üldjuhul mitte ei kurna, vaid annab energiat: paneb vere liikuma, keha vere- ja hapnikuvarustus paraneb ning tunneme end energilisema ja elavamana. McGonigal ütleb oma raamatus, et liigne ja inimesest viimse välja pigistav füüsiline trenn on enesetunde osas pigem kurnav, ehkki võib nt kulturismi vms eesmärgina silmas pidades olla kasulik, kuid juba 10-15 minutit või vähemgi parandab oluliselt enesetunnet ja - jah, suurendab ka tahtejõudu. Mina isiklikult teen trenni ennekõike parema enesetunde pärast:)
Ühe uuringu käigus anti rühmale priipääsmed jõusaali ja nad võisid seal käia kuu-paari jooksul u üks kord nädalas. Vastav lõik raamatust:
The participants, none of whom exercised regularly before the intervention, were given free membership to a gym and encouraged to make good use of it. They exercised an average of just one time per week for the first month, but were up to three times per week by the end of the two-month study. The researchers did not ask them to make any other changes in their lives, and yet the exercise program seemed to spark newfound strength and self-control in all aspects of their lives.Ja tulemus:
The trial’s guinea pigs were six men and eighteen women, ranging in age from eighteen to fifty years old. After two months of the treatment, they showed improvements in attention and the ability to ignore distractions. In an age of thirty-second attention spans, that would have been reason enough to celebrate. But there was more. They had reduced their smoking, drinking, and caffeine intake—despite the fact that nobody had asked them to. They were eating less junk food and more healthy food. They were spending less time watching television and more time studying. They were saving money and spending less on impulse purchases. They felt more in control of their emotions. They even procrastinated less and were less likely to be late for appointments.Good God, what is this miracle drug and where can I get a prescription? The intervention wasn’t a drug at all. The willpower miracle was physical exercise.(McGonigal 2013)
VÄGA hea raamat füüsilise treeningu mitmekülgselt arendavast mõjust kannab pealkirja Spark: The Revolutionary New Science of Exercise and the Brain (2013) ning autoriks on John J. Ratey.
Mõlemat raamatut saab nii osta/tellida, khmm... kes otsib, siis netist tirida, aga ka mp3 formaadis.
HETKEL eelpool mainitud teemadesse põhjalikumalt süvenemata on vast selge, miks füüsiline treening võiks vaimu kasvatamist silmas pidades olla üheks heaks aluseks.
Mõelgem: KUI sa oled harjunud regulaarselt trenni tegema, u 15-30 minutit päevas, sekka ka päevad mil puhkad ja lased organismil taastuda, ja see kujuneb sul mõnusaks ja nauditavaks elu osaks mis annab energiat ja parandab enesetunnet, ja kui see on ühtäkki sinu ellu juba nõnda sisse "programmeeritud", et ilma selleta ei saa, siis võid ilmselt üsna kindel olla: ka raskel hetkel ei saa sind mitte miski lõplikult maha murda!
Füüsiline treening pole kaugeltki ainus teema mida tahan siin blogis lahkama hakata, ehk hakkavad koguni domineerima rohkem "vaimsemad" teemad mis avavad võimalusi, kuidas saada paremaks ja tugevamaks inimeseks. Inspireerivatest tsitaatidest, piltidest ja mõtetest kuni teaduslikumate ja põhjalikema artikliteni välja. Vähemalt selline on mu idee. Elada ja jagada iseenda avastusi ja loodan VÄGA, et mul õnnestub sellega kedagi natukenegi innustada, sest olen aru saanud: meil on palju, mida enda juures veel avastada - neid aspekte tahangi edasistes postitustes Teiega jagama hakata:)
Järgmises postituses lisan paar inspireerivat videot ning ülejärgmises räägin paari sõnaga endast, oma taustast, sihtidest ja sellest, miks ja kellele (ennekõike iseendale, kuid veelgi suurem rõõm oleks kui keegi veel siit innustust leiaks!) ma seda blogi kirjutama hakkasin.
No comments:
Post a Comment